Hingematvalt kaunis Trakai maastik, mis on täis järvi ja jõgesid, on silmapaistev mitte ainult oma looduse ilu, vaid ka rikkaliku kultuuri- ja ajaloolise pärandi poolest. Luka (Bernardiinide) järve läänekaldal, poolsaare tipus, asub 17 meetri kõrgune künkanukk, mida kutsutakse Ohvrimäeks. Haruldaste lehtpuudega kaetud tipp pakub suurepärase vaate Trakai saarelinnusele, mida ümbritsevad järved.
Tavaliselt on linnuste asukohaks künkad, mida kutsutakse linnamägedeks ja millel on sageli muldkindlustused. Leedu keeles pärineb sõna "pilis" (loss) tegusõnast "pilti" – "kallama" või "kuhjama". Ohvrimägi on üks umbes tuhandest sellisest linnamäest Leedus.
Nagu ka teistel linnamägedel, oli Ohvrimäe esmane funktsioon kaitsta linnust ja selle ümbrust. Ohu korral kogunesid kohalikud elanikud künka tippu, et end kaitsta, ja sinna koondusid ka sõjaväed. Mäe tipp on tänapäeval 45 meetrit pikk ja 17 meetrit lai. Kaitset tugevdas 18 meetri laiune ja 3 meetri sügavune vallikraav.
Trakai poolsaarelinnust ja selle kaitsesüsteemi koos Ohvrimäega mainitakse kirjalikes allikates harva. Arvatakse, et poolsaarelinnuse ehitamist alustas 14. sajandi keskel vürst Kęstutis ning ehitus kestis umbes 20 aastat. Enne seda asus suurvürsti residents Vanas-Trakais, umbes 3 km kaugusel.
2005. aastal kuulutas Leedu kultuuriminister Ohvrimäe riiklikult kaitstavaks objektiks. Tänapäeval peetakse mäe jalamil mitmesuguseid
üritusi – keskaja festivale, ratsavõistlusi ja vanasõidukite näitusi.
Nime "Ohvrimägi" päritolu
Poolsaarelinnuse alal asuvat linnamäge on iidsetest aegadest kutsutud Ohvrimäeks, kuid selle nime tegelik päritolu on teadmata!
Levinud legendi järgi toodi siin muistsetel aegadel paganlikele jumalatele ohvreid. 19. sajandi keskel leidis krahv Eustachy Tyszkiewicz mäge uurides auguga lusika ja arvas, et seda kasutati vererituaalides. Hiljem tõestasid arheoloogid, et see lusikas pärineb palju hilisemast ajast. Seni ei ole leitud ühtegi usaldusväärset allikat, mis kinnitaks paganlike ohverdusrituaalide toimumist.
Linnamägi kui kaitseehitis
Linnamägede eesmärk oli eelkõige kaitse, seetõttu rajati need looduslikult soodsatesse kohtadesse – veekogude vahele või järskudele nõlvadele. Kõrgus ja nõlvade järskus raskendasid ligipääsu. Looduslikke tõkkeid tugevdati sageli vallide ja vallikraavidega.
Tänapäeval võib 17 meetri kõrgusele Ohvrimäele ronimine olla paras katsumus, kuid edelapoolsest küljest viib üles trepp, mis teeb tõusu lihtsamaks ja pakub suurepärast vaadet.
Tänapäeva Leedus on raske leida linnamäge, mis oleks säilitanud oma algse välimuse. Tihti tuleb kujutlusvõimet appi võtta, et näha endiseid kõrgeid vallide servi või sügavaid kraave. Samuti võib proovida ette kujutada rüütli raskepärast raudrüüd, mis võis kaaluda lausa 40 kilogrammi!