See kirik on oluline Leedu puitarhitektuuri näide ja kaitstud Semeliškėse ajaloolise struktuuri osana. Esimese kiriku rajas umbes 1501 või 1502 suurvürst Aleksander, un see paiknes esialgu eemale asulast, mõisa läheduses. Hiljem, pärast mitmeid tulekahjusid, kirik taastati. Praegune hoone on suurepärane näide traditsioonilise puitarhitektuuri kestvusest läbi sajandite.
Kirikus on rikkalik kunstipärand – maalid “Neitsi Maarja kuulutus” ja “Püha Rochus” (19. saj.), Jeesuse Kristuse puuskulptuur, kaunistatud rist (19. saj.), oreli prospekt, väike altar ja kaks messingist kella.
Eriti väärtuslik on tornikell, mis valati 1442. aastal – see on Leedu vanuselt teine kirikukell.
Eriline koht Semeliškėse kiriku ajaloos on selle seos Barbariškėse kirikuga. Pärast Barbariškėse kiriku hävingut tulekahjus toodi Püha Rochuse maal Semeliškėsesse. Kuigi maali püüti mitu korda tagasi viia, jäi see lõplikult Semeliškėsesse – see sümboliseerib kohaliku kogukonna usku ja ajaloomälu.
Semeliškėse kirik on mitte ainult oluline usuline paik, vaid ka väärtuslik kultuuri- ja ajaloomälestis, mida hindavad nii kohalikud elanikud kui ka kaugemalt tulnud külastajad.