Maaliline Trakai piirkond, mida ümbritsevad järved, on juba ammustest aegadest tuntud oma kolme lossi poolest. Esimene – Vana-Trakai loss, mille ehitas suurvürst Gediminas ja kus sündis Vytautas Suur – asub umbes 4 km lõuna pool Trakai vanalinnast. Uus Trakai saarelinnus – 15. sajandi Leedu suurvürstiriigi kaitsearhitektuuri meistriteos – koos poolsaarelinnusega, sümboliseerisid tolle aja majanduslikku ja sõjalist võimsust.
Tuleb märkida, et gooti stiilis saarelinnus on ainus selline loss Kesk- ja Ida-Euroopas, mis asub järvede keskel. Poolsaarelinnus oli aga oma ulatuselt suurem kui saarelinnus ning 15. sajandil oli see üks suurimaid kindlustatud losse Leedus. Tollal oli see mitte ainult suurem, vaid ka tähtsam kui saarelinnus.
Aja jooksul muutus poolsaarelinnuse funktsioon. See kunagine strateegiliselt oluline kaitserajatis muutus Leedu suurvürstide ja nende poegade residentsiks. Hiljem kasutati seda kõrgemate riigivaenlaste vanglana. 17. sajandi lõpus asus seal dominiiklaste klooster, tsaariajal politsei ja kohus. Teise maailmasõja ajal tegutses seal Gestapo, nõukogude perioodil – KGB vangla.
Tänapäeval on poolsaarelinnus osa Trakai Ajaloomuuseumist, taastatud ja avatud külastajatele. 2005. aastal avatud sakraalkunsti näitus tutvustab enam kui 200 unikaalset eksponaati kirikuelust – näiteks monstrantse, ornatte ja albarelle.
Aukų kalnas ehk Ohvrimägi on poolsaare kõrgeim punkt ja üks tuhandest linnamäest Leedus. 17 meetri kõrguselt lehtpuudega kaetud mäelt avaneb imeline vaade poolsaart
ümbritsevatele järvedele ja punasele gooti stiilis saarelinnusele. Legendi järgi sai mägi oma nime seal toimunud muistsete paganlike ohverdustseremooniate järgi. 19. sajandi keskel leiti väljakaevamistel auguga lusikas, mida krahv Eustachy Tyszkiewicz pidas rituaalseks vere kogumise vahendiks.
Igal aastal toimub poolsaarelinnuses keskaegne festival, mis meelitab külastajaid oma ainulaadse atmosfääriga. Siin kohtab käsitöölisi, kaupmehi, rüütleid, kunstiansambleid ja isegi nõidu, kes tutvustavad oma tegemisi ja oskusi.
Poolsaarelinnus
Kirjalikke allikaid Trakai poolsaarelinnuse kohta on vähe. On teada, et 14. sajandi lõpuks asus siin loss, mida kutsuti ka Suureks lossiks. See oli osa Trakai ja Vilniuse kaitsesüsteemist. Linnus asus Galvė ja Luka (Bernardiinide) järvede vahel ning oli tugevduste ja telliskindlustustega paremini kindlustatud kui hiljem kuulsamaks saanud saarelinnus.
15. sajandil Suure lossi tähtsus vähenes. Lossi maad jagati aadlike vahel ja hooneid kasutati vanglana tähtsate riigivangide jaoks. Hiljem olevat linnaelanikud hakanud lammutama lossi müüre, et kasutada telliseid ja kive oma majade ehitamiseks.
Poolsaarelinnus on üks suuremaid kinnistatud tüüpi losse Leedus. Sellise tüübi lossi keskel asub hoov, mida ümbritsevad kaitsemüürid laskepilude, tornide ja väravatega. Taolised lossid ehitati sageli raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse – vee äärde, kõrgetele kallakutele, vallikraavide või muldvallide vahele –, mis pakkusid tugevat kaitset vaenlase eest.