231
0
0
19.–20. sajandi vahetusel kuulus mõis tatari päritolu perekonnale Bazarevskis. Parki läbis oja – Strėva jõe lisajõgi. Oja paisutati ja loodi tiikide süsteem, kus kasvatati jõevähke. Tiigid on säilinud siiani.
Tiikidest edasi asus suur mets, ja mäelt avanes erakordselt kaunis vaade ümbritsevale maastikule. Tähelepanuväärne on see, et mõisas oli tol ajal juba puhas voolav vesi ja isegi elekter – mis oli sel ajastul väga haruldane. Mõisakompleks tervikuna on säilinud tänaseni, laiendatud hoones tegutseb nüüd restoran. Sügaval pargis, väikese metsasalu sees, asuvad perekonna hauad. Enamik hauakive ir lahtised või lõhutud, kuid säilinud on üks tüüpiline tatari-muslimi hauakivi – Juzef Bazarevskis’e (suri 1936. aastal). See on heas seisukorras ja selle kiri on endiselt loetav.