Selles paigas, kus täna asub Neljakümne Tataari küla, ulatuvad inimasustuse jäljed sajandite taha – sellest annavad tunnistust küla lähedal asuvad kääpad. Need muistsete elanike poolt mullast ja kividest kuhjatud matmiskohad on mineviku mälestusmärgid, mis peegeldavad sealsete inimeste kultuuri ja traditsioone.
Aastal 1397, suurvürst Vytautas Suure valitsemisajal, asusid siia esimesed tataarlased, kes saabusid sõjavangidena. Selle põneva ajaloo kulminatsiooniks ongi küla nime – Qırıq Tatar – päritolu, mis sümboliseerib neljakümmet tol ajal siia elama asunud tataari. Selle nime tähendust ja päritolu avavad mitmed lood ja legendid, mis lisavad paigale müstilisust.
Räägitakse, et Vytautas Suur kinkis tataarlastele maad ning lubas neil säilitada oma usu ja traditsioonid, sealhulgas polügaamia, mis võimaldas mehel omada kuni nelja naist. See tava soodustas kogukonna kiiret kasvu ja uue küla tekkimist, mis sai hiljem nimeks Neljakümne Tataari küla.
Küla
keskmes asub ainulaadne mošee, mis köidab nii külastajaid kui ka usklikke. See on üks vanimaid ja üks neljast tänapäeval Leedus tegutsevast islami pühakojast, ning alates aastast 1996 kuulub see riikliku kaitse all olevate sakraalobjektide nimekirja.
Mošee lähedal, tataari kogukonna hooldatud ja lehtpuude varjus asuval moslemi kalmistul, leidub ajaloolisi haudu, mis pärinevad XIV sajandist. Siia on püstitatud ka Vytautas Suure mälestusmärk, mis peegeldab sügavat austust ja tänulikkust, mida tataari kogukond tema vastu tunneb.
Neljakümne Tataari küla mošee, nagu teisedki Leedu Suurvürstiriigi aladele rajatud mošeed, kuulub kultuuri- ja usupärandi hulka, olles tunnistajaks moslemi kogukonna ajaloole ja panusele Leedu kultuuri- ja vaimsesse ellu.
Tataarlased Leedus on üks neist rahvusrühmadest, kelle ajalugu algas XIV sajandil. Nende panus riigi ajalukku ja kultuuri on hindamatu – alates sõjaväeteenistusest kuni kultuuri ja hariduse arenguni.