Kalnuja Püha Viktori kirik asub Kalnuja külas, Raseiniai rajoonis. See asub maantee 146 Raseiniai–Šilinė ääres, vaid 1 km lõuna pool Leedu põhimaanteest A1 (Vilnius–Kaunas–Klaipėda). Kirik seisab väikesel künkal küla surnuaia kõrval, kus tänaseni on näha vana telliskivist kiriku varemeid. Kalnuja Püha Viktori kogudus piirneb Raseiniai, Girkalnise, Šimkaičiai, Vadžgirysi ja Paupyse kogudustega.
Esimene palvepaik Kalnujas — puidust kabel — ehitati enne 1801. aastat, et teenida kohalikke katoliiklasi. Rahvaarvu kasvades jäi kabel aga kitsaks. Aastatel 1815–1818 ehitati küla põhjaservale kivist kirik. Sellest sai Raseiniai koguduse filiaal, millele eraldati üks valakas maad. 1841. aastal sai preester Kazimieras Baracevičius aastapalgaks 81 rubla. 1938. aastaks kuulus Kalnuja filiaalkogudusse 2691 katoliiklast.
Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta augustis, kirik hävis ägedates lahingutes Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Sakslased kindlustasid
end kirikus, kuid Nõukogude suurtükivägi pommitas seda, muutes hoone varemeteks.
Hävingust hoolimata kohandasid kohalikud usklikud 1946. aastal puidust elumaja ajutiseks kirikuks. Katuseharjale paigutati rist ja siseruumidesse lihtne altar. Aastatel 2007–2008 kirik renoveeriti ja taastati selle pühalik välimus.
2018. aasta 12. augustil tähistas kogudus pidulikult kiriku 200. aastapäeva.
Tänapäeval on Kalnuja Püha Viktori kirik ühepikihooneline ehitis ühe altariga. Vana kiriku varemetest leitud ajalooline kell ripub läheduses mälestusmärgina. Kiriku kohal on rõdu koos balustraadi ja dekoratiivsete ristidega katuseharjal.
Kirikuõu on avatud, seal asub nikerdatud puust rist ja puidust kellatorn. Kellatorn on ristkülikukujuline, kõrge torniga, milles asub kell. Õue on paigutatud pingid usklike mugavuseks.
Hoolimata tormilisest ajaloost on Kalnuja Püha Viktori kirik endiselt elav pühakoda, mis säilitab piirkonna usulist ja kultuurilist pärandit.