Buivydžiai kogukond, mis on valla ja koguduse tähtis keskus, kannab alates 2012. aastast uhkusega oma ametlikku vappi, millel on kujutatud seisvat hirve. See sümbol rõhutab kohalike metsade rikkust ja küllust, samas kui punane värv peegeldab kohalike elanike kirge, vaprust ja võitlust vabaduse eest. Vapil olev Püha Jüri kiriku sümbol tõstab esile kogukonna usklikkust ja ajaloolist pärandit.
Buivydžiai on tuntud kahe arhitektuuri- ja vaimsuskaunitari poolest – Püha Jüri kiriku ja Püha Florianuse kabeli. Need pühapaigad, oma ainulaadse arhitektuuristiili ja sakraalse tähendusega, on tunnistatud riiklikeks kultuuriväärtusteks.
Buivydžiai ajalugu on seotud XVIII sajandiga, mil aadlimees Mykolas Radziševskis rajas imposantse Püha Jüri kiriku ja Püha Florianuse kabeli, andes suure panuse kultuurimaastiku kujundamisse. Pričiūnai Püha Ignatiuse kabel, mis on tuntud juulis toimuvate indulgentside poolest Püha Loyola Ignatiuse auks, on samuti oluline usuline pärandipaik, mis meelitab kokku usklikke
kogu riigist.
Leedus, ainsas Balti riigis, kus leidub islami palvepaiku, on Buivydžiai mošee ajalooline ja arhitektuurne pärl. Iga-aastased Püha Ignatiuse indulgentsid on suurepärane võimalus kogeda vaimsust ja kogukonnatunnet, samuti austada õdesid Wanda Boniszewskat ja Helena Majewskat, kelle elu ja tegevus olid tihedalt seotud selle paigaga.
Pričiūnai ümbrus ei ole tähtis ainult religioosses mõttes, vaid ka looduslikult – see pakub külastajale ainulaadset looduse ja ajaloo ühendust. Rėva linnamägi ja muud arheoloogilised leiukohad avavad akna minevikku ja aitavad mõista selle piirkonna kultuurilist ja ajaloolist tähtsust.
Püha Jüri kirik ja Püha Florianuse kabel, koos Püha Loyola Ignatiuse ja jesuiitide pärandiga, toovad esile Leedu vaimse ja kultuurilise ajaloo rikkuse. Buivydžiai kogukonna ja selle pühapaikade ajalugu on lahutamatu osa riigi kultuurilisest identiteedist, pakkudes külastajale mitte üksnes religioosset kogemust, vaid ka sügavat ajaloo ja kultuuri mõistmist.