Kražiai Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik (1757–1763), ehitatud hilisbaroki stiilis, on tuntud kogu Leedus kui katoliikluse ja Leedu identiteedi kaitsmise sümbol. See kirik sai ajalooliselt tuntuks Kražiai veresauna sündmuste kaudu, millest räägiti kogu Euroopas. Kui tsaarivõim sulges kloostri, kavatsesid nad kiriku lammutada. Usklikud lasksid kloostrikirik muuta kihelkonnakirikuks, pöördudes võimude, tsaari, teiste riikide valitsejate ja piiskoppide poole. Kohalikud elanikud valvasid kirikut ööd ja päevad, et takistada selle sulgemist. 1893. aasta 22. novembril üritasid
tsaari sandarmid ja kasakad jõhkralt kohalikke maha suruda – tapeti 9 inimest ja vigastada sai 50. See ajalooline sündmus, tuntud kui Kražiai veresaun, on saanud katoliikluse ja Leedu identiteedi kaitse sümboliks.
Kražiaisse saabuvad turistid võivad näha kaht torniga hilisbarokset kirikut, mis domineerib linna siluetis. Sees asub endiselt pink, mis meenutab süngeid veresauna aegu – räägitakse, et kasakad sidusid sinna oma hobuseid. Kiriku interjööris domineerib keskne barokkstiilis altar. Külalised saavad näha ka üht suurimat orelit Žemaitijas piirkonnas.