Lentvarise mõisakompleks


eyes

387

check

1

heart

0

0 5 hulgast
(0 ülevaadet)

Lentvarise mõisa omandas 19. sajandi keskel Józef Tyszkiewicz, alustades selle kõige muljetavaldavamat arengufaasi. Kümne aasta jooksul ehitati romantismiajastule omases neogooti stiilis mõisahoone, mille ümber kujundas pargi prantsuse maastikuarhitekt Edouard André. Mõisa majanduslik potentsiaal kasvas, kui sinna rajati traadi- ja naelavabrik. Mõisa päris tema poeg Władysław Tyszkiewicz, kes otsustas peahoone ümber ehitada.

Info

Jaga:
Lentvarise mõisa omandas 19. sajandi keskel Józef Tyszkiewicz, alustades selle kõige muljetavaldavamat arengufaasi. Kümne aasta jooksul ehitati romantismiajastule omases neogooti stiilis mõisahoone, mille ümber kujundas pargi prantsuse maastikuarhitekt Edouard André. Mõisa majanduslik potentsiaal kasvas, kui sinna rajati traadi- ja naelavabrik. Mõisa päris tema poeg Władysław Tyszkiewicz, kes otsustas peahoone ümber ehitada. Selleks kutsus ta 1899. aastal Belgia arhitekti de Waeghi, kes muutis algselt romantilise, asümmeetrilise kahe korrusega mõisa ajaloolisemat stiili järgivaks hooneks, lisades sümmeetrilise kompositsiooni ja 2–3 korrust. Viiekorruseline torn muudeti sihvakaks kuuekorruseliseks. Nagu paljud mõisad, kannatas ka Lentvaris tugevalt pärast Nõukogude võimude natsionaliseerimist — kompleksi terviklikkus kadus, hoone kohandati kolhoosi vajadusteks, ja alates 1957. aastast paiknes seal vaibatehase administratsioon. Kolmanda korruse lisamine moonutas algset siluetti ja hävitas katuseaknad. Interjöör sai rängalt kahjustada, pööretes ümber algse esimese korruse kujunduse. Tänapäeval seisab hoone mahajäetuna. Mõis koosneb kõrge viilkatusega risttahukakujulisest mahust, millele külgedel liituvad risaliidid mõlemal pikemal fassaadil. Need on kõrgemad, kuid madalama katusega. Lõuna–lääne nurgal kerkib torn. Arhitektuuris peegelduvad 19. sajandi lõpu historitsistlikud suundumused, mis olid iseloomulikud Beneluxi maadele ja Suurbritanniale.
Viimistlemata telliskivifassaadile on lisatud heledad aktsendid — nurgarustikad, aknaraamid ja karniisid, mis on Leedus üsna haruldased. Ehkki hoone kasutab neogooti vorme, eriti keskrisaliidis ja dekoratiivsetes elementides, on need pigem vabalt tõlgendatud, meenutades romantismi. Torni väljendusrikas tornikiiver ja nurgalaternate tipud lisavad dünaamilisust, samas kui arkatüürid ja teravkaarnišid torni ülaosas loovad visuaalse aktsendi. Peasissepääsu kohal on siiani Tyszkiewiczi ja Lubomirski vappidega bareljeefid ning vormiline ornamendikaunistus portaalinišis. Tagafassaadi keskrisalit on viienurkne, külgfassaade liigendavad kaks väiksemat kolmnurkse ja neljakandilise põhiplaaniga risaliiti, mis rikastavad ruumilist lahendust. Mõisakompleksi kuuluvad veel mitmed historitsistlikud hooned, sealhulgas hiljem ehitatud kohvik “Riviera”, millel on näha tellisarhitektuuri mõjutusi. Üks huvitavamaid on massiivne veetorn, mille ehituskuupäev pole täpselt teada, kuid arvatakse, et see rajati 19. sajandi keskel. Hoone on utilitaarne, jaotatud kolmeks vööndiks karniisidega. Alumised korrused on poolringikujuliste avadega, mis moodustavad ukse- ja aknanišid. Ülemine korrus on dekoreeritud gooti arkatüüride ja fiaalidega, meenutades nii algset kui ka rekonstrueeritud mõisaarhitektuuri. Ühele küljele liitub ümar trepitorni osa, pea sama kõrge kui peamine hoone. Veetorn on huvitav mitte ainult oma arhitektuuri tõttu, vaid ka kui osa insenertehnilisest pärandist.
Leidsid vea? Teata

Mis uut?

2025-11-17

Kolm muljet avaldavat Balti mere äärset paika: Olando Kepurė, Veczeme kaljud, Pakri pangad

Läänemere rannik on paik, kus maa ja meri räägivad omavahel lakkamatult. Seal, kus lained on tuhande...
Loe edasi
2025-11-13

Avasta MyTravisiga Tallinna vanalinn: keskaegne vaim, mis üllatab igal sammul

Tallinna vanalinn on justkui vabaõhumuuseum. MyTravisi meeskonnaliige, külastades Eesti pealinna, ja...
Loe edasi
2025-11-13

Naiste matk läbi udu saladuse Ginučiai linnamäelt kuni Ladakalnini

Kolmanda Naiste matka korraldas klubi asutaja Ada Vėtrė, kelle idee koondada naisi ühistegevuseks on...
Loe edasi
2025-09-24

Esimene naiste matkamisklubi retk Marcinkonyses: looduse ilu, legendid ja ühtekuuluvus Dzūkijas

20. septembril toimus Marcinkonyses esimene Naiste matkaklubi retk, mille korraldas klubi asutaja Ad...
Loe edasi
2025-06-22

Palanga ilma saginata: mida teha kevadel?

Kevad Palangas – justkui kõlav looduse sümfoonia, täis rahu, elamusi, emotsioone ja avastusi. See on...
Loe edasi
2025-06-15

Matkarajad Pärnu piirkonnas: teekond Eesti looduse aaretele

Eesti Pärnu piirkond on tuntud mitte ainult oma kuurortlinna ja rannikuala poolest, vaid ka ainulaad...
Loe edasi
2025-05-25

Šiauliai kastaniallee – paik, kus õitsevad kümned kastanipuud

Šiauliai kastaniallee – ainulaadne paik linna südames, kus õitsvate kastanipuude ilu ja meeldiv lõhn...
Loe edasi
2025-05-25

Kulautuva – Nemunase kallaste pärl: mida vaadata ja teha?

Kulautuva – väike, kuid võluv linnake Kaunase rajoonis, mida ümbritsevad männimetsad ja mis paikneb...
Loe edasi
2025-05-25

Kauko trepid Kaunases – läbi põimunud müütide ja looduse iluga

Kauko trepid – lemmikpaik nii Kaunase elanikele kui ka külastajatele, kus erakordne looduse ilu koht...
Loe edasi