Mitte igal piirkonnal ei ole oma metsa või metsatukka, kuid meil on vedanud – meil on Karšuva salapärane ja aarderikas mets. Selle territooriumil asub Kaskalnise geomorfoloogiline kaitseala, mis kuulub ka Jūra ihtüoloogilisse kaitsealasse ja Viešvilė loodusreservaati.
Kaskalnise kaitseala eristub mitte ainult oma muljetavaldavate ja kõrgeimate sise-kõrbetoonide poolest Leedus, vaid ka ulatuslike männiga kaetud luidetega. Teadlaste sõnul tekkisid need sisemaised liivaluited umbes 8000–9000 aastat tagasi. Kui liustikud taandusid, tekkis piirkonda suur järv. Kui vesi taandus, kuhjas tuul järve põhja jäänud liiva kõrgeteks küngasteks – need on tänapäeval tuntud kui Kaskalnise luited. Kaitseala loodi 1988. aastal.
Kaitsealal domineerivad männimetsad, idaservas leidub ka kuusikuid. Seal elavad põdrad, punahirved ja metssead. Kasvavad seened, mustikad ja pohlad.
Kaitseala põhjaosas saab näha endist Leedu Suurvürstiriigi ja Preisimaa piiri. Lähedal asub
ka Viešvilė loodusreservaadi piir, mis annab suurepärase võimaluse seda ainulaadset ala tundma õppida isegi sinna sisenemata. Ületades Viešvilė oja silla, avaneb vaade veel ühele tähelepanuväärsele loodusmälestisele – peaaegu puutumata lääne taigale.
Veidi ajaloost:
Arvatakse, et algselt tähistas nimi Kaskalnis vaid üht luiteid massiivi kirdeosas. Legendi järgi toimus just seal 1517. aastal mitteametlik kohtumine Poola-Leedu ja Saksa ordu valitsejate vahel. Kohalik ajaloolane Hans E. von Knobloch oli esimene, kes märkis, et 1705. aasta Ragniti piirkonna kaardil on selles kohas märgitud objekt nimega Casto Calna – Kastas Kalnas. On kirjas, et seal lõunastasid Sigismund Vanem ja viimane Saksa ordu suurmeister Albrecht Brandenburgist. Teised allikad kinnitavad, et nad tol aastal seda piirkonda külastasid. Legend räägib, et kohtumise mälestuseks kästi küngas läbi kaevata. See võib olla müüt, aga sellest ajast alates on luide saanud nimeks Kaskalnis.