MyTravis

Kaart / Külastatud kohad / Usupärand

Rumšiškių peaingel Miikaeli kirik

144

0 5 hulgast

(0 ülevaadet)

Info

Usupärand
Kaišiadoryse turismi- ja ärialase teabe keskus

Kuidas kohale jõuda?

54.859865, 24.201762

Kuidas kohale saada

Jaga:

Vanemad inimesed räägivad legendi esimese kiriku rajamisest Rumšiškėses: kuningas Jogaila koos oma naise kuninganna Jadwiga ja vaimulike saatjaskonnaga sõitis saaniga Vilniusest läbi Rumšiškėse Kaunasesse. Oli varakevad ja saani rattad vajusid läbi oja õhukese jää, ähvardades neid uppumisega. Jadwiga andis tõotuse, et kui nad pääsevad, laseb ta sellesse paika ehitada kiriku. Nad pääsesid ja kohalikud meistrid ehitasid tema juhisel mäele väikese puukiriku. Oja sai poolakeelse nime „Nadzeja”, mis tähendab Lootus. Esimene kirik ehitati tõenäoliselt 16. sajandi alguses, võib-olla kuninganna Bona algatusel. 16.–17. sajandil põles kirik mitmel korral maha. 1700. aastal kirjutas vaimulik Samuel Goligont: „mina, kõlbmatu, patune ja vaene preester, ehitasin Rumšiškėsesse oma vahenditega uue kiriku, pühendatud peaingel Miikaelile, Neitsi Maarjale ja püha Jüriusele.” 1710. aastaks olid annetatud peaaegu kõik vajaminevad sisustuselemendid. Uus ja üsna suur kirik järgib traditsioonilist rahvapärast arhitektuuri. Ristkülikukujuline männipalkidest hoone oli kaetud sindlikatusega ning keskel asus väike torn. Sarnaseid kirikuid ehitati Poolas ja Valgevenes. 1849. aastal eraldati Rumšiškėse kogudus Vilniuse piiskopkonnast ja liideti Žemaitija piiskopkonnaga. 1859–1860 algas uus peatükk kiriku ajaloos – toimusid suuremahulised remondi-

ja ümberehitustööd. 1863. aasta ülestõusu ajal osales kiriku administraator isa Antanas Kazlauskas mässus; ta arreteeriti ja suri 1867. aastal Vilniuses vangistuses. 1892. aasta 19. veebruaril suri Rumšiškėses preester Povilas Šilinskis. Kuigi ta teenis ainult kolm aastat, tõi ta kirikusse leedu hümnid ja õpetas leedu palveid. 20. sajandi esimesel poolel kavandati kaks korda uue (telliskivi) kiriku ehitamist – esimest korda takistas plaani Esimene maailmasõda, teisel korral 1938. aastal keelati see, kuna puitkirikut tunnistati väärtuslikuks ajaloomälestiseks. Seetõttu püüdsid kohalikud elanikud olemasolevat kirikut võimalikult kauniks muuta. 1942. aastal kaunistas sisemuse kunstnik Vladas Didžiokas, kes elas tol ajal Dovainonyses. 1958. aastal toodi vana Rumšiškėse kellatorn uude asukohta, 1959. aastal järgnes kirik ise. Esimese maailmasõja ajal hoiti kirikus tundmatu 17. sajandi aadliku säilmeid – ta leiti raudpuuris, väärismetallist kroon peas. Tema kolp ja muud luud olid seotud metallvarraste külge ja pitseeritud vahaga. Need säilmed unustati, kuni need taasavastati 1958. aastal kiriku üleviimise käigus. Arvatakse, et need on seotud Vene vägede sissetungiga Vilniusesse aastatel 1655–1661. Aadliku jäänused võidi tuua Vilniusest ja siia peita. Need ning teised kiriku alt leitud kirstud viidi Rumšiškėse kalmistule.

Leidsid vea? Teata