Perkūnkalnis, mis asub Kūna oja (loodes) ja Cirkliškise järve oru (edelasse) vahel, paistab silma oma geograafilise paigutuse ja ajaloolise tähtsuse poolest. Künkanõlvad, mis ulatuvad 10–11 meetri kõrguseni, loovad mõjuva ja silmapaistva maastiku. Künka tipus asub ovaalne platoo (30 × 20 meetrit), mida ümbritsevad 0,6–1,2 meetri kõrgused vallid, moodustades kaitserajatise, mis rõhutab linnamäe piirjooni.
Eriti tähelepanuväärsed on lõuna- ja kirdepoolsete nõlvade kindlustused, mille kõrgus ulatub kuni ühe meetrini, ning läänepoolne nõlv, kus asub kaks astmelist
valli – 2 ja 1 meetri kõrgused. Need kindlustused viitavad linnamäe strateegilisele tähtsusele ja tõendavad muistsete elanike püüdlusi kaitsta oma territooriumi.
Kaguosas, künka jalamil, on leitud muistse asula jäänuseid ning näiteks rauašaakide fragmente, mis annavad väärtuslikku teavet varasemate tsivilisatsioonide igapäevaelu ja tegevuste kohta selles piirkonnas.
Perkūnkalnis ei ole mitte ainult arheoloogiline uurimisobjekt, vaid ka kultuuri- ja looduspärandi osa, mis kutsub nii ajaloohuvilisi kui ka loodusesõpru avastama ja kogema seda ainulaadset paika.