Raudondvaris on ajalooline objekt Šeduva linna lähedal, kuulus oma 19. sajandi alguse neogooti arhitektuuri poolest. Tuntud ka kui Šeduva mõis, ehitati see uue omaniku, parun Theodor von Roppi, poolt pärast vanade hoonete lammutamist 1798. aastal. Enne seda kuulus Šeduva mõis Leedu suurvürstile.
Parun T. von Ropp sai vastuoluliseks isikuks konflikti tõttu Šeduva elanikega, kes kaitsesid kohtus oma õigust mitte teha teokohustusi. Pärast kohtuasja kaotust otsustas parun mõisa ümber paigutada, umbes 2 km kaugusele Šeduvast, Daugyvenė jõe äärde.
Uus mõis sai nimeks Raudondvaris. See paistis silma hoolikalt planeeritud paigutuse poolest, sobitudes ümbritsevate teede ja veekogudega ning seda kaunistas avar park.
1854. aastal läks mõis üle parun Otto von Roppi kätte, kes muutis selle kultuuri- ja majanduskeskuseks. 1859. aastaks asusid mõisas viinavabrik, vesiveski ja kunstigalerii, kus oli eksponeeritud 18. sajandi maale. Kahjuks on mõisahooned tänapäeval erastatud ja lagunemas — loss on varisemise äärel, kuigi sellel on jätkuvalt suur ajalooline ja kultuuriline väärtus.