Püha Kaspari kirik asub Vilniuse vanalinnas ning on mitte ainult linna vanim barokne kirik, vaid ka üks silmapaistvamaid sakraalarhitektuuri pärle Leedus. Kirik rajati 1604. aastal jesuiitide algatusel ning selle ehitust rahastas Püha Kaspari sugulane, kuningas Sigismund Vasa. Kiriku kujundus põhineb Rooma Gesù kirikul ning selle ehitust juhtis itaalia arhitekt Giovanni Maria Bernardoni.
Kirikul on keeruline ajalugu. 1610. aasta tulekahju kahjustas seda tõsiselt ning 1655. aasta Vene-Leedu sõja ajal sai hoone tugevalt kannatada. 18. sajandi lõpus muudeti kirik kihelkonnakirikuks, kuid 1832. aastal see suleti ja muudeti hiljem õigeusu kirikuks. 19. sajandi ümberehituste
käigus muudeti oluliselt selle välimust – tornid madaldati ning baroksed detailid eemaldati.
20. sajandil toimusid veel mitmed muudatused: kirikust sai luterlik palvemaja ning Nõukogude ajal ateismi muuseum. Lõpuks, 1991. aastal, tagastati kirik jesuiitidele ja sellest sai taas tähtis katoliku vaimne keskus Vilniuses.
See barokne kirik köidab oma arhitektuurilise keerukusega. Sellel on ladina risti kujuline plaan, kaks torni, kuppel ja kuus kabelit. Interjööris on säilinud originaalaltarid ning renessansi ja gootika stiilielemendid. Tänapäeval on Püha Kaspari kirik nii pühamu kui ka tuntud maamärk Vilniuses, mis tõmbab ligi turiste ja kunstihuvilisi.