Kėdainiai luterlik kirik ehitati 1679. aastal, ning selle kellatorn valmis koguduse liikmete toel 1714. aastal. 19. sajandi lõpus rajati kiriku aeda klassitsistlikus stiilis kabelid ja teeristide pühamud. Eriti silmapaistvad on Totlebenide perekonna ja dr Merkurijus Liaunė hauad, mida kaunistavad uhked mausoleumid, samas kui lihtsamad pühamud tähistavad vaimulike ja koguduseliikmete matmispaiku.
See ühe laega kirik on tuntud oma hästi säilinud 17. sajandi seinamaalingute poolest. Freskod kujutavad apostleid Peetrust ja Paulust ning nelja evangelisti – Johannest, Luukast, Matteust ja Markust. Kiriku kõrval asus kunagi kalmistu, kuhu maeti 17. sajandi Kėdainiai elanikud, kuid see hävitati nõukogude ajal. Huvitav ajalooline fakt on, et 1701. aastal
külastas kirikut Rootsi kuningas Karl XII ja osales jumalateenistusel.
Kirikus on mälestustahvlid mitmetele tähtsatele isikutele, sealhulgas Adam Freytagile – sõjaväeinsenerile ja filosoofia ning meditsiini doktorile, kes oli Jonušas Radvila isiklik arst. Samuti mälestatakse kohalikke silmapaistvaid isikuid, nagu apteeker Jonas Fišeris ja linnaarst Friedrich Kaneinis.
Mõlema maailmasõja ajal maeti kiriku aeda Saksa sõdureid. Enne Teist maailmasõda kogunes siin kohalik saksa kogukond, kellest paljud naasid sõja puhkedes Saksamaale.
Pärast sõda kirik riigistati ja muudeti laoruumiks. Alles 1993. aastal tagastati hoone luterlikule kogudusele ning jumalateenistused taasalustati – kirik avas taas uksed linlastele ja külalistele.