Park loodi selleks, et suurendada piirkonna atraktiivsust ning pakkuda paremaid tingimusi puhkuseks ja vaba aja veetmiseks, säilitades samal ajal võimalikult väikese mõju loodusele. Metsapargis kasutatakse ainult looduslikke materjale – teed on kaetud kõvakattega, üks rada on kaetud puukoorega ning kulgeb mööda palgi- ja oksahunnikuid. Siin saab näha ka haruldasi loodusnähtusi, näiteks närilistele sarnaste Schneideri mardikalaste vastseid, kes elavad kuivavate mändide koore all.
Uuringud on näidanud, et selles piirkonnas elab 25 maismaa- ja veelinnuliiki. 17 pesakasti puudel pakuvad lindudele turvalist pesitsemispaika. Siin võib kuulda metsvinti, kirjurästast, laulurästast
ja musttihast. Järve ääres võib märgata luiki, suuremaid partlasi ja kormorane. Taimestik on samuti rikkalik – siin kasvavad kaitstavad taimed, nagu kitsalehine põdrakanep ja punane leeder.
Põhjapoolses pargi servas, järve kaldal, saab nautida rahu ja vaikust puhkealadel koos terrassidega ning linde jälgida binokliga. Trepid, mis viivad puhkealale, aitavad kaitsta nõlva erosiooni eest. Pargis asuvad ka Ignalina linna vanad juudi kalmistud. Infotahvlid tutvustavad linna ajalugu ning siinseid juudi päritolu kaupmehi ja käsitöölisi. 1931. aastal elas Ignalinas 1538 inimest, kellest enamik olid juudid – vaid umbes 20 neist jäi ellu holokausti ajal, osa liitus partisanidega.