Viešvėnai kirik on oluline ajalooline ja arhitektuuriline objekt Leedus. Esimene kirik Viešvėnais ehitati 1758. aastal, kuid uus puukirik püstitati 1852. aastal. Selle ehituse algataja oli preester Domininkas Styrbinskis, kes saabus Viešvėnaisse 1848. aastal. Tänu tema pingutustele ja kohalike elanike rahalisele toele ehitati uus puukirik aastatel 1850–1852 ning hoolimata mitmest renoveerimisest ja remondist on see säilinud tänaseni.
1907–1908 algatas preester Vladislovas Tomaševičius protsessi, et eraldada Viešvėnai kogudus Telšiai kogudusest, saades toetust kohalikelt aadlikelt ja koguduseliikmetelt. Kuid protsess venis ning iseseisev Viešvėnai kogudus
loodi ametlikult alles 1924. aastal. Pärast 1902. aasta tulekahju, mis hävitas pastoraadi hooned, taastati need aastatel 1903–1906. Selle käigus ehitati ka uus esik, sakristia ja kellatorn. Pärast Teist maailmasõda renoveeris preester Jonas Kauneckas kellatorni ja värvis kiriku üle. Selle eest keelas Nõukogude võim tal teenida Viešvėnai kirikus ja koguduses.
See puukirik on rahvapärase arhitektuuristiiliga, millel on neogooti stiili jooni. Kirikul on ristkülikukujuline plaan, üks torn ja juurdeehitatud sakristia. Kiriku sees on kolm altarit. Kirikuõu on ümbritsetud kivimüüriga ning seal asub väike kabel, mis on tähtis osa kogu kirikuansamblist.