Plateliai järv, mida peetakse Žemaitija suurimaks ja sügavaimaks järveks, on väärtuslik nii oma loodusliku ilu kui ka kultuuripärandi poolest. Selle sügavus ulatub 48,5 meetrini, seda toidavad 17 oja ning vesi voolab välja Babrungase jõkke, moodustades dünaamilise veesüsteemi. Järv on tuntud oma muljetavaldava Lossisaare poolest, kus Leedu aadlikud ehitasid 15. sajandil lossi, mis oli ühendatud Šventorkalnise poolsaarega puitsillaga, mille 16. sajandi vaiad on tänaseni säilinud ja on kultuurimälestiseks tunnistatud.
Legendid ja lood järve ümber rikastavad Plateliai järve ajalugu, tõmmates külastajaid piirkonna kultuurilisse mosaiiki. Lossisaar, tuntud oma ajalooliste leidude ja loodusmälestiste poolest, on järve
lahutamatu osa, nagu ka teised järve saared ja poolsaared, mis on riikliku kaitse all.
Järve saared – Lossisaar, Veršiai, Briedsalė ja teised – on nagu elavad loodusloo raamatud, samal ajal kui järve veed ja kaldad hoiavad ainulaadseid bioloogilisi ja kultuurilisi väärtusi. Plateliai järv ja selle ümbrus, mida on kujundanud nii loodus kui ka inimtegevus, esindavad ainulaadset Žemaitija piirkonna nurka, pakkudes nii hariduslikke kui ka esteetilisi elamusi.
Plateliai järve kultuuri- ja loodusväärtused – alates iidsetest sildadest kuni haruldaste taimede ja loomaliikideni – muudavad selle piirkonna tähtsaks turismiobjektiks ja pärandipaigaks, mida tuleb säilitada ja väärtustada tulevaste põlvkondade jaoks.